Uus hingamine jahiseltsis algas 1998. aastal, kui jahiseltsi ümberkujundamise tulemusena sai seltsi ametlikuks nimeks mittetulundusühing Laimjala Jahiselts. Võeti vastu seltsi põhikiri ja mittetulundusühing registreeriti Pärnu Maakohtu registriosakonnas. Üle kolmekümne aasta oli Laimjala jahimeeste juhiks olnud Eduard Varvas (1967-2001). Kaua aega oli seltsi esimeheks ka Maidu Vallik (2001-2014), kes aseesimeheks pandi juba aastal 1981.
2014. aastal valiti esimeheks Rain Kallas ning 2023. aastal noorenes taas seltsi juhatus –  jahiseltsi esimeheks sai Teet Peedu.

Tänaseks on seltsi liikmete arv koos kanditaatiga 54.
Tähelepanuta ei saa kindlasti jätta ka seltsi pereliikmeid ja toetajaid, kellega kokku on ühistegevuse ja jahiseltsi eluga seotud umbes sadakond inimest. Laimjala Jahiselts on mitmed aastad võitnud jahimeeste maakondlike kokkutulekute võistlused või olnud pidevalt esikolmikus. Esimest korda korraldas Laimjala Jahiselts maakondliku kokkutuleku aastal 1998.

Tänu mittejahinduslikule tegevusele, on juurde tulnud palju noori, kes soovivad seltsi tegevuses osaleda ka ilma püssita, näiteks harrastada vereta jahti või võtta osa seltsi muudest tegemistest. Suuremad üritused, mida jahiselts on traditsiooniliselt ja regulaarselt korraldanud, on maakondlik jäärajasõit, SASKU meistrivõistlused, kalapüügivõistlused jms. Lisaks osaleme seltsi nime all taidlusrühmana Laimjala Rahvamaja juures.

SASKU esimene võistlus toimus aastal 2004, mille Laimjala Jahiselts korraldas algselt jahiseltside vahelise võistlusena. Sellest on tänaseks kasvanud välja väga populaarsed, iga-aastased maakondlikud SASKU meistrivõistlused.